Geneeriliste ravimite puhul on patsiendil
vaja teada, et ainus oluline erinevus geneerikute ja iroginaatorite vahel on
nende hind. Huvitavam veel on see, mis on uute ravimite lisaväärtus, leidis MU
lugejate küsimustele vastanud Alar Irs.
„Kui geneerilise ravimiga käib kaasas müüt, et see on vaese mehe rohi, siis me paneme patsiendi ikkagi surve alla osta kallimat või tunda end millestki ilmajäänuna,“ rääkis Ravimiameti asedirektor Alar Irs. Seepärast on tema sõnul väga oluline, et nii arstid kui apteekrid oleksid kursis sellega, mis on geneeriline ravim. Samuti sellega, et geneerilise ravimi kasutusele lubamise tingimus on kliiniliselt oluliste erinevuste puudumine originaalravimiga võrreldes.
Seotud lood
Otsuseid ei tee patsient, tema jaoks on
arsti otsus ravimiklassi ja toimeaine osas lõpptõde, mis on iseenesest ju õige,
leidis Eesti Apteekrite Liidu esinaine Kai Kimmel.
Haigekassa analüüsi järgi võiksid ainuüksi
kõrgvererõhutõve all kannatavad patsiendid säästa ravimitelt 100 miljonit krooni
aastas, kui kasutaksid kallite rohtude asemel odavamaid.
Viimase kümne aasta jooksul on
farmaatsiasektor üle elanud oluliste patentide lõppemised, kuid suutnud
kasuminumbreid kasvatada tänu müügimahtude suurenemisele, hinnatõusudele ja uute
toodete turule toomisele. Järgmine patentide lõppemise laine tuleb 2010-2012.
aastal, kuid geneeriliste ravimite pealetungist hoolimata ei paista
ravimitootjate olukord kõige hullem.
Ravimitellimused on vähenenud nii
haiglatelt kui ka apteekidelt.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.