Aruandest selgub, et vanemahüvitise rakendamise järgselt toimus muudatus leibkondade sünnitamise strateegiates. Alates 2004. aastast on kokkuvõtlikult suurenenud tõenäosus langetada otsus sünnitamise kasuks. Vanemahüvitise mõjul on Eesti sündivus suurenenud 5-10% ulatuses, kusjuures mõju on seni olnud püsiv ja aastate lõikes kumuleerunud, kinnitab inimarengu aruanne.
"50 aasta kaugusele vaadates tähendavad tänased mõjud +300 000 eestimaalast," kommenteeris riigikogu liige Taavi Rõivas.