Autor: Egle Raadik-Gonchev • 8. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Peamine puudujääk on, et enamik uimastiabiteenuseid - süstlavahetus, nõustamine, ravi ja ka tugiteenused - keskendub füüsilisele ja psüühilisele sõltuvusele, mitte uimastitarvitaja sotsiaalse keskkonna muutmisele,» rääkis Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova Postimees.ee'le. «Kuigi Eestis puudub õigusrikkujate ravilesuunamise süsteem, on see väljaarendamisel ning selle edukas käivitamine eeldab märkimisväärsete ressursside eraldamist riigi poolt,» lisas ta.

Kurbatova sõnul saaks toimiva abiteenuste ja ravilesuunamise süsteemi olemasolul õigusrikkuja võtta endale ravikohustuse ning oleks võimalik kaaluda tema karistusest tingimisi vabastamist või karistuse liigi määramisel arvestada osalemisega raviprogrammis.