Eesti vajab diabeediregistrit

Septembri keskel esitleti Viinis Euroopa Diabeediuuringute Liidu konverentsil üleeuroopalist diabeedi ennetamist ja ravi käsitlevat võrdlust, mille kohaselt tehakse Euroopas diabeedi ravis edusamme. Eesti kohta kiidusõnu siiski ei jagunud.

Eelmisel aastal kutsusid kolm kõige mõjukamat rahvusvahelist diabeediorganisatsiooni – Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsioon (EASD), Ameerika Diabeediassotsiatsioon (ADA) ja Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon (IDF) – kokku ekspertide komitee, et hinnata glükohemoglobiini (HbA1c) analüüsi kasutamise võimalusi suhkurtõve diagnoosimisel.

Diabeet saab alguse üha nooremas eas ja suurendab oma haaret pidevalt – järjest tähtsam on tüsistuste edasilükkamine.

Alates 1. oktoobrist 2008 lisandub 50% soodustatavate ravimite loetellu kolm, soodustuse protsendiga 75 üks ja soodustuse protsendiga 100 kaks ravimit. Tegemist on toimeainetega, mis on olnud kättesaadavad ka varem, lisanduvad uued odavamad ravimid teistelt tootjatelt.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.