“Riiklikust diabeediprogrammist oleks kasu kogu tervishoiusüsteemile - selle abil saaks prognoosida nii tööjõuressursi- kui ka haigekassa finantsvajadusi. Näiteks kui neerupuudulikkuse osakaal tõuseb, saab planeerida nii dialüüsi kui neerusiirdamise ressursse. Läbi registri saaks paremini tegeleda ka ennetusega,“ rääkis Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Marju Past med24.ee vahendusel.
Vajadus programmi ja registri järele on ka patsientide poolel. “Meil puudub ülevaade haigetest ja nende vajadustest. Register annaks parema ülevaate, aitaks tegevusi paremini planeerida ja seeläbi hoida kokku niigi väheseid vahendeid,” rääkis Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer.