Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ravimimüügis valitseb kasinus
Esimene poolaasta tõi ravimiturul kaasa
märgatava languse ja ka teiselt ei ole Eestis midagi head oodata.
"Eks siin oli igasuguseid ootusi – kes olid optimistlikumad, kes pessimistlikumad. Aga selge on see, et kuna Eestis maksavad inimesed pool ravimite hinnast oma taskust, siis on see ka oma mõju avaldanud,” kommenteeris Ravimitootjate Liidu nõukogu esimees ja GlaxoSmithKline Eesti juht Akshay Mody esimest poolaastat ravimiturul. Tema hinnangul on laias laastus hinnad alla läinud, kuid tarbimine ühikutes suurenenud.
Seotud lood
Haigekassa maksis tänavu aasta
esimeses pooles täiendavat ravimihüvitist kokku 3 ,36 miljonit krooni. Seda
on veerand miljonit krooni (8%) rohkem kui mullu samal ajal.
Tallinna linnavalitsus lasi
enimkasutatavate ravimite juhendid vene keelde tõlkida. Ettevõtmine läks linnale
maksma 78 000 krooni.
Ravimiesitleja amet on 2020. aastaks
ilmselt kadunud, ennustab maailma juhtivamaid konsultatsioonifirmasid
PriceWaterhouseCoopers (PWC) oma hiljutises uuringus “Farmaatsiatööstus aastal
2020”, vahendas meditsiiniportaal Med24.
Eestis registreeritud ravimiuuringute arv
eelmisel aastal vähenes, spetsialistid mures uuringute jätkusuutlikuse
pärast.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele