Autor: Violetta Riidas • 18. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Parlament lammutab turureegleid eiravaid piiranguid ja loodetavasti võetakse juba lähiajal vastu uus turge avav tervishoiuteenuste direktiiv.

Eesti ekspordib aastas statistikaameti andmetel umbes 350 miljoni krooni eest tervishoiuteenuseid. See summa võiks olla kordades suurem. Paraku on ees terve hulk takistusi, mis on aga hea tahtmise korral ületatavad.Peamine takistus on liialt konservatiivne mõtteviis ja soov tervishoiuteenuseid muust majandusest lahus hoida. See mõtteviis on sisse kirjutatud meie tervishoiuvaldkonda reguleerivatesse seadustesse ja mitte ainult. Näiteks on olemas apteekide arvu piirang, mis seadusandja arvates pidi sundima ettevõtjaid avama apteeke maal, tegelikkuses on aga maa-apteekide arv nüüd hoopis vähenenud.Teine näide on tervis shy;hoiuteenuste reklaamimise keeld. Tasuliste teenuste puhul on see keeld küll ajast ja arust. Kuidas hinnaeelistest teada anda, kui mitte reklaami tehes, rääkimata välismaal enda tutvustamisest.Kolmas suurem takistus on tervishoiuteenuste turul olijate ebavõrdne kohtlemine ja poolikult tehtud haiglareform. Teatavasti on haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatele tagatud haigekassa leping a priori, teised partnerid saavad lepingu, kui haigekassal ravijuhte (loe: raha) üle jääb. Ja seda vaid kuni kolmeks aastaks.Kuigi tervishoiuteenus ei ole odav, on meie hinnaeelis arenenud riikidega võrreldes vähemalt kahe-kolmekordne.Kui Eesti tahab tervishoiuturismi kasvaval turul kaasa lüüa, peaks kohe alustama riikliku strateegia väljatöötamist. Vaja on kõrvaldada ebamõistlikud piirangud, tagada teenuseosutajate võrdne kohtlemine ja asuda haiglaid erastama. Viimastesse peaks kaasama strateegilisi investoreid, kes tunnevad suurte turgude käitumist ning suudavad välismaalt patsiente tuua. Riskide maandamiseks tuleks suurte haiglate infrastruktuur jätta riigi omandusse ning erastada teenuse osutamine.Olen kindel, et nii mõnedki Euroopa või miks mitte ka Ameerika haiglaoperaatorid oleksid Eesti haiglate opereerimisest huvitatud.