Autor: Violetta Riidas • 25. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vastloodud Eesti Peavalu Seltsi eesmärgid on peavalu all kannatavate isikute ning peavaludega tegelevate spetsialistide koondamine, nõustamine ja nende kaasamine avalikes huvides organisatsiooni tegevusse. Samuti interdistsiplinaarse meditsiini eriharu igakülgne edasiarendamine Eestis - teaduslikust, hariduslikust ja kliinilisest aspektist,“ tutvustab Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog dr. Mark Braschinsky värske seltsi eesmärke.

Peavalu näol on tegu kõige sagedasema kaebusega inimesel üldse ning ainuüksi migreen on kõige sagedasem neuroloogiline haigus. „Kõikidest haigustest, mis alandavad olulisel määral inimese elukvaliteeti, on Maailma Terviseorganisatsiooni läbi aegade avaldatud hinnnagutel migreen püsinud alati kõige olulisemate haiguste nimekirjas,“ nendib neuroloog. „Paraku on need faktid senini jäänud piisava arstliku tähelepanuta ning vaatamata sellele, et Eestis on palju häid neurolooge, on nende prioriteedid olnud teised neuroloogilised haigused. Seda kajastab senini valitsenud olukord, kus Eesti sisuliselt puudus nn. peavalu maailmakaardilt,“ selgitab Braschinsky seltsi loomise tagamaid. „Meil pole originaalseid ehk Eesti kohta käivaid epidemioloogilisi jt. andmeid, puudulik on peavalualane teadlikkus, seda praktiliselt igal tasemel – nii patsientide kui arstide osas. Arstiabi kvaliteedi parandamiseks ning ka ressursside ratsionaliseerimiseks on eluliselt vajalikud süsteemsed koolitusprogrammid, mis hõlmavad nii arstiteaduskonna tudengeid kui ka juba praktiseerivaid arste (perearste, neurolooge), mitte unustades ka patsiente ja nende teadlikkuse tõstmist peavalude valdkonnas! Peavalu kui meditsiinilise eriharu arengu seisukohalt on vajalik ka teadustegevuse igakülgne arendamine, mis samuti on senini Eestis olnud praktiliselt olematu,“ räägib ta.