Noore erialana püüab taastusravi MASU
tingimustes siiski otimistlikult oma positsiooni hoida. Kõigile on teada 2009. a
kevadel toimunud ulatuslikud taastusravi statsionaarsed ravikärped, mis hakkasid
oluliselt ohustama eriala reaalset toimimist nii kvaliteetse teenuse osutamisel
kui ka järelkasvu tootmisel.
2009. a juhtis sotsiaalminister korduvalt tähelepanu sellele, et olmasolev taastusravi ei vasta vajadustele ja meedia kajastas tekkinud olukorda, kus taastusravi arengutempo ei ole enam korrelatsioonis teiste meditsiini erialade intensiivse arenguga. Taastusravi on aktiivravi liik, mis osutab teenust teistele aktiivravi erialadelele (neuroloogiale, ortopeedia, kardioloogia jne). Kuna tänapäeval suunatakse aktiivravis patsiente üha kiiremini järgmisesse etappi, siis statsionaarse taastusravi mahtude piiramine ohustab haigete adekvaatse raviprotsessi terviklikkust ja vähendab kvaliteetse ravi tulemust. Taastusravi vajadus sõltub Eestis ravi vajavate haigete arvust ja riigi ravi võimalustest, meditsiinierialade areng ja alanikkonna vananemisega kaasnevate haiguste arvu tõus eeldab pigem aga taastusravi vajaduse suurenemist.
Seotud lood
Taastusraviarst Ivo Kolts hindab valeks, et
kõik patsiendid saavad meil taastusravi haiglas ühtviisi 45 minutit päevas ja et
lootusetuks tunnistatud mingit ravi ei saa, kirjutas Tarbija24.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.