Autor: Siret Trull • 9. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2009. a juhtis sotsiaalminister korduvalt tähelepanu sellele, et olmasolev taastusravi ei vasta vajadustele ja meedia kajastas tekkinud olukorda, kus taastusravi arengutempo ei ole enam korrelatsioonis teiste meditsiini erialade intensiivse arenguga. Taastusravi on aktiivravi liik, mis osutab teenust teistele aktiivravi erialadelele (neuroloogiale, ortopeedia, kardioloogia jne). Kuna tänapäeval suunatakse aktiivravis patsiente üha kiiremini järgmisesse etappi, siis statsionaarse taastusravi mahtude piiramine ohustab haigete adekvaatse raviprotsessi terviklikkust ja vähendab kvaliteetse ravi tulemust. Taastusravi vajadus sõltub Eestis ravi vajavate haigete arvust ja riigi ravi võimalustest, meditsiinierialade areng ja alanikkonna vananemisega kaasnevate haiguste arvu tõus eeldab pigem aga taastusravi vajaduse suurenemist.

Taastusravi vajadust ja võimalikku arengut on vajalik uurida, analüüsida ning dünaamiliselt planeerida. Selles võtmes toimus ka 21.01.10 töine ja tõhus nõupidamine Eesti Sotsiaalministeeriumis (edaspidi SM) SM terviseala asekantsleri Ivi Normeti juhtimisel Eesti Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa esindajate, Eesti Taastusarstide Seltsi (edaspidi ETAS) juhatuse liikmete ja statsionaarset taastusravi osutavate asutuste esindajate osalusel.