Autor: Triin Tabur • 15. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on uneuuringuid tehtud ja ravi antud peamiselt teadusprojektide raames ja tasuliste teenustena juba üle kümne aasta TÜ Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Mae Pindmaa Unekliinikus. Rahvusvaheliste uuringute tulemusel on tänaseks teada, et sagedane uneaegne hingamishäire uneapnoe annab juba haigestumise algstaadiumis tõuke paljude krooniliste haiguste tekkeks, milleks on hüpertensioon, südamerütmihäired, müokardiinfarkt, diabeet ja reflukshaigus. Need on haigused, mis eeldavad enamasti eluaegset ravi ja hõlmavad lõviosa meie haigekassa eelarvest.

Seega suurendab ravimata uneapnoe tervishoiukulutusi. Lisaks kasvab uneapnoega risk sattuda liiklus- ja tööõnnetustesse. Kaudsed kulud seonduvad töövõimetuse, invaliiduse ja kindlustusega, aga ka unise töötaja kahanenud tööpanusega. Uneapnoed esineb sageli ja see põhjustab palju probleeme. Kuid miks meil sellega riiklikult ei tegeleta?