Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunstliku viljastamise edu sõltub geenidest
Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute
paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid
umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.
„Siin mängib rolli tohtu konsortsium geene,“ ütles Signe Altmäe, kes hiljuti Tartu Ülikoolis doktorikraadi saamiseks esitatud uurimistöös neid geene vaatles.
Seotud lood
Riik panustas loodavasse
reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia arenduskeskusesse Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse (EAS) kaudu 120 miljonit krooni.
Ülemaailmse raporti põhjal kasutatakse
kunstlikku viljastamist üha enam, kuid suurimaks probleemiks on siiani mitme
embrüo siirdamisega seotud probleemid.
Tartu geneetikud on valmis saanud Euroopa
erinevate populatsioonide geneetilise struktuuri kaardi ning 9. aprillil kaitses
Tartu Ülikooli juures sel teemal doktoritööd populatsioonigeneetik Mari Nelis.
Viljakusravis ja kunstlikus viljastamises
on tehtud uus läbimurre.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele