Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasmel: miks eestlased nii haiged on?
Lõhed rahvastike tervises Lääne- ja
Ida-Euroopa vahel on murettekitavalt suured, kirjutas Maailma Terviseedenduse
Assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel Tervise Arengu Instituudi hiljutisele
statistikakogumikule tuginedes Eesti Päevalehes.
Ükskõik, kas me vaatame suremust südame-veresoonkonna haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse või välispõhjustest tingitud suremust, jääb Eesti Euroopas esimeste hulka. Ja see peegeldab rahvastiku tervises vaid jäämäe veepealset osa.
Seotud lood
Eelmisel nädalal New Yorgis lõppenud
Maailma Tervisedenduse Assotsiatsiooni (IUHPE – International Union for Health
Promotion and Health Education) juhatuse aastakoosolekul valiti dr Anu Kasmel
selle organisatsiooni asepresidendiks.
Tervise Arengu Instituudil
(TAI) valmis tervisestatistika teatmik, mis koondab peamise osa
Euroopa Liidu ja Eesti tervishoiuvaldkonna statistikast 2007. aastal.
Tervise arengu instituudi (TAI) äsja
valminud tervisestatistika kogumikust selgub, et võrreldes ülejäänud Euroopa
Liidu riikide näitajatega on Eesti elanike tervislik seisund endiselt nigel,
vahendas Eesti Päevaleht.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele