Autor: Siret Trull • 21. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Loomulikult võtab lõpliku stabiilse töökorraldusliku olukorra saavutamine veel aega,” sõnab ta.

Põhiosa Novaku ajast kulubki planeerimisele ja korraldamisele. Valveid teeb ta vähe, kuid ei tunne neist ka suurt puudust. “Kui olin noor, oli action’i isu, tohutu soov saada väljakutse avariile, osaleda päästmises. Enam ma ei põle, mul on lihtsalt isu täis,” märgib Novak. Nüüd köidavad teda üksikjuhtude asemel tervik ja protsess ehk see, kas ahelas on kõik korras. Kui midagi ei õnnestu, siis tahab Novak välja uurida, on see juhuslik viga või vajab süsteem parandamist.