Autor: Triin Tabur • 7. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Perearstide töökoormus on endiselt suur
Meditsiiniuudistes 3. juunil avaldatud
Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring, mille kohaselt I kvartalis külastati
arsti 14% vähem, on eksitav. Andmete kogumise iseärasuse tõttu on
arvestusest kahjuks välja jäänud pereõdede iseseisvad vastuvõtud ning
telefonikonsultatsioonid. Seega ei peegelda statistika tegelikkust.
TAI statistika loob väära mulje perearstide esmatasandi töökoormusest. Tervishoiuteenuse osutajad on Eestis sunnitud esitama aruandeid dubleerivalt mitmele erinevale asutusele, kusjuures aruannete vormid on erinevad. Iga kvartali kohta esitavad tervishoiuteenuse osutajad TAI-le aruande arsti vastuvottude ja koduvisiitide arvu kohta. Samas ei kajastata kvartaliaruandes oendusalatöötajate iseseisvat tööd ega muid konsultatsioonivorme (telefoni -ja meilikonsultatsioonid). Lisaks on tervishoiutöötajatel kohustus esitada teistsuguseid andmekoosseise muudele asutustele. Kõige täpsemalt peegeldab tehtud töö mahtu ja profiili Eesti Haigekassale esitatav aruandevorm.
Pereõdede vastuvõtt ning telefonikonsultatsioonid on perearstikeskustes rakendatud kaasaegsed töövormid. Paljud terviseprobleemid saavad lahenduse telefonikonsultatsiooni käigus või pereõe vastuvõtul. See ei tähenda arsti töökoormuse vähenemist, mida statistika põhjal võiks järeldada, vaid seda, et perearst saab patsiendi huvides keskenduda ainult arsti erialasele tööle.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!