Autor: Triin Tabur • 18. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pooled surmad olid mullu vereringe haiguste tõttu
Eelmisel aastal suri 16 099 Eesti elanikku,
mis varasemaga võrreldes kahanenud 3,7 protsenti. Üle poolte mullustest
surmadest olid tingitud südameveresoonkonna haigustest.
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri eelmisel aastal 8010 meest ja 8089 naist. Kõikidest surmadest kokku surid ligi pooled ehk 8796 inimest vereringeelundite haigustesse, 3529 surmajuhtumit oli tingitud pahaloomulistest kasvajatest. Kolmandal kohal olid surmapõhjustena mullu aga traumad ja mürgistused, mida oli kokku 1283 juhtumit, teavitas Tervise Arengu Instituut.
Veerandi võrra on kasvanud surmaga lõppenud juhuslike mürgistuste arv, mida registreeriti 259 juhtumit ja seda narkomürgistuste arvelt. Samuti veerandi võrra on kasvanud aidsisurmade arv (52 juhtumit), seejuures edestas esimest korda Eesti ajaloos aids surmapõhjusena tuberkuloosi (49 juhtumit).
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!