Autor: Triin Tabur • 3. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Osteoporoosi võib lugeda üheks kõige sagedamini esinevaks krooniliseks haiguseks. Üle 50-aastastest inimestest iga kolmas naine ja iga viies mees saab osteoporootilise luumurru. Seega on tegemist peaaegu iga inimest lähedalt puudutava probleemiga. Haigus kimbutab enamasti küll vanemaealisi inimesi kuid võib esineda mõnikord ka noorematel inimestel. Eestis on hinnanguliselt 90 000 osteoporoosi põdevat naist.

Osteoporoosi teket mõjutab terve rida tegureid. Naistel esineb osteoporoosi sagedamini kui meestel hormonaalsete muutuste tõttu menopausi ajal kui lõpeb naissuguhormooni tootmine ja kaob selle kaitsev mõju luukoele. Seetõttu on veel suurem osteoporoosi risk nendel naistel, kelle munasarjad on eemaldatud või menopaus algab enne 48 eluaastat. Väga oluline on teada, mis haiguseid põdesid esivanemad, sest üheks oluliseks osteoporoosi riskifaktoriks on pärilikkus. Luumurd väikese trauma järel on ise riskifaktoriks järgmise luumurru tekkele.