Konverents: Eutanaasia ja elu lõpp – eetilised küsimused

Doktor Peeter Mardna peab vajalikuks inimeste teadlikkuse tõstmist, et nad võimaliku kliinilise surma korral ei jääks ühiskonnale koormaks, vaid annaksid oma panuse elundidoonorlusse. Arstid vajavad tema sõnul aga juhendit, mille järgi otsustada, millal patsienti elustada ja millal mitte.

Antiikaja kreeklastele ja roomlastele tähendas eutanaasia sõnade eu ja thanatos kohaselt „hea surm“ vaikset, rahulikku ja kannatusteta surma või raviviisi, mille abil saadi haige suremine võimalikult rahulikuks ja vaevatuks. Nii mõisteti seda aastasadu ka läänemaailmas. Kaasajal tähendab eutanaasia pigem „armulikku“ tapmist.

Šveitsi Zürichi kantoni elanikud hääletasid sel nädalal eutanaasia keelustamise vastu, olles valmis lubama seda mitte üksnes Šveitsi kodanikest, vaid ka välismaalastest parandamatutele haigetele, kirjutas ERRi uudisteportaal.

Hollandis rakendati esimest korda eutanaasiat patsiendi puhul, kes ei suutnud enam ise oma soovi surra väljendada. 64-aastane naine kannatas raske seniilse dementsuse all, vahendas Delfi ajalehte De Volkskrant.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.