Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Everaus: kes toetavad eutanaasiat, endale seda ei küsi
Eesti Bioeetika nõukogu esimees professor
Hele Everaus ütles täna sotsiaalministeeriumis selleteemalisel konverentsil
esinedes, et need, kes on varem sõnades eutanaasiat toetanud, küsivad ise endale
seda haruharva.
Seotud lood
Uuringutele on põhjust patsient saata
juhul, kui tema perekonnas on kahel või enamal sugulasel diagnoositud vähk või
on vähk diagnoositud pereliikmel nooremalt kui 50 aastat, sama tüüpi kasvajat on
esinenud mitmel pereliikmel, ühel isikul on olnud enam kui üks kasvaja või on
harvaesinev vähk ühel või enamal pereliikmel.
Kuigi poliitikud tervitavad diskussiooni
aktiivse eutanaasia lubamise üle, ei ole ükski partei oma kindlat seisukohta
selles küsimuses veel kujundanud.
"Igaühe tervis on tema isiklik asi ja
sellesse tuleb tõsiselt suhtuda," manitseb professor Hele Everaus ega kiirusta
onkoloogina hukka mõistma ka neid vähihaigeid, kes imeravitsejatelt abi otsivad,
kirjutas Õhtuleht.
Doktor Peeter Mardna peab vajalikuks
inimeste teadlikkuse tõstmist, et nad võimaliku kliinilise surma korral ei jääks
ühiskonnale koormaks, vaid annaksid oma panuse elundidoonorlusse. Arstid vajavad
tema sõnul aga juhendit, mille järgi otsustada, millal patsienti elustada ja
millal mitte.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele