Autor: Kadi Heinsalu • 30. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ringkonnakohus soovis teada, kuivõrd peavad ravimite väljakirjutamise õigusega isikutele suunatud reklaamid olema kooskõlas ravimi omaduste kokkuvõttes loetletud andmetega.

Kohtujurist (KJ) jõudis kõigepealt sarnaselt Eestiga seisukohale, et keelatud peaks olema reklaamis sellise teabe esitamine, mida pädevad asutused ei ole heaks kiitnud. Kohtujurist leidis samas, et andmeid, mis peaksid direktiivist tulenevalt kokkuvõttes sisalduma, kuid mida kokkuvõte ei sisalda, tuleks teatud juhtudel lubada reklaamis esitada, kui need kinnitavad või täpsustavad kokkuvõttes sisalduvat teavet. KJ rõhutab, et lubatavuse hindamine peaks käima juhtumipõhiselt. Lisaks jõudis KJ seisukohale, et teatud olukordades peaks olema lubatud ka sellise teabe avaldamine, mida direktiivis ei nõuta, kuid mis on sellegipoolest ravimi väljakirjutamise õigusega isikutele kasulik patsientidele sobivaima ravi otsimisel. KJ toob näiteks uuringud, mis annavad informatsiooni patsiendi ravimiga rahulolu kohta või ravimi eelistatud manustamisviiside kohta.