Autor: Triin Tabur • 13. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sünniaeg mõjutab bioloogilist kella
Kui noorte imetajate närvisüsteemi
arenemise ajal ööpäevane valgusrütm erineb, võivad loomade ajus tekkida olulised
muutused, püstitab Vanderbilti ülikooli uuring intrigeeriva oletuse.
Bioloogilised rütmid on eluslooduses laialt levinud. Öö ja päeva vaheldumine ning valgusrežiim on nende peamised mõjutajad. Biorütmid ei järgi siiski automaatselt keskkonnas toimuvaid tsüklilisi muutusi, vaid on närvisüsteemi tugeva kontrolli all. Sellist nähtust tuntakse bioloogilise kellana, vahendas Novaator.
Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud uurimuse autoreid huvitas, kas valgusrütmi muutumine võib mõjutada bioloogilise kella väljakujunemist. Katseloomadeks olid erilised geneetiliselt muundatud hiired, kelle vaheajus asuvad bioloogilise kella neuronid hakkavad aktiivsuse korral tootma rohekalt helendavat valku. Nii oli hiljem võimalik uurida seda, kuidas nende bioloogiline kell töötas.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!