Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sünniaeg mõjutab bioloogilist kella
Kui noorte imetajate närvisüsteemi
arenemise ajal ööpäevane valgusrütm erineb, võivad loomade ajus tekkida olulised
muutused, püstitab Vanderbilti ülikooli uuring intrigeeriva oletuse.
Bioloogilised rütmid on eluslooduses laialt levinud. Öö ja päeva vaheldumine ning valgusrežiim on nende peamised mõjutajad. Biorütmid ei järgi siiski automaatselt keskkonnas toimuvaid tsüklilisi muutusi, vaid on närvisüsteemi tugeva kontrolli all. Sellist nähtust tuntakse bioloogilise kellana, vahendas Novaator.
Seotud lood
Geneetiliste uuringute abil leiti seos
organismi ööpäevarütme koordineeriva hormooni melatoniini ja 2. tüüpi diabeedi
vahel.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele