Ravimeid, mida Eestis registreeritud pole,
kuid mis arsti hinnangul on patsiendile vajalikud, saab osta personaalse
taotluse alusel, kuid arvestama peab kuni kahenädalase ooteajaga.
Järva Teataja toimetusega võttis ühendust ühe südamehaige patsiendi lähedane, kes, olles harjunud seni ravimeid digiretseptiga arstilt telefonitsi küsima, sai üllatuse osaliseks, kui ühtäkki selgus, et seni probleemideta saadud etatsisiinile läheb tarvis nimelist taotlust.
Seotud lood
5. märtsil avaldati Riigi Teatajas
sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 "Ravimiameti eriluba nõudva
kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või
posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti
eriluba nõudvate kaupade loetelu" muudatus, mis jõustus 8. märtsil, 2010.
Ravimiametile esitatav taotlus müügiloata
ravimi määramiseks peab olema meditsiiniliselt põhjendatud
Kuna Eesti ravimiturg on väike, siis ei ole
suurfirmad huvitatud siin oma toodangu registreerimisest.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.