26. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Liiga palju vahelülisid arsti ja patsiendi vahel pikendavad mõttetult ravi algust ning patsiendi ja pere kannatusi,” kommenteeris Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakonna juhataja Anne Kleinberg protsessi, mis tuleb patsiendil läbida, et saada Eestis registreerimata ravimitele kasutamisluba ja taotleda nende erandkorras kompenseerimist.

Kleinberg on kirjutanud ravimite erandkorras Eestisse toomise taotlusi mitu korda. Alles 2008. aastal registreeriti Eestis esimesed kaks ravimit aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste raviks, seni toodi neid maale vaid eriloaga. Paberite täitmisest pole Kleinberg aga pääsenud. Eestis registreeritud Concerta pakend ei vasta nõuetele, mistõttu on see võrdsustatud müügiloata ravimiga. Selleks, et patsient ravimi välja osta saaks, tuleb läbida pikk protsess. Esmalt tuleb teha kindlaks, et perele sobivaimas apteegis on ravim olemas, siis kirjutada retsept patsiendile ning saata faks ravimiametile.