Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keeruline kadalipp müügiloata ravimiteni
Kuna Eesti ravimiturg on väike, siis ei ole
suurfirmad huvitatud siin oma toodangu registreerimisest.
“Liiga palju vahelülisid arsti ja patsiendi vahel pikendavad mõttetult ravi algust ning patsiendi ja pere kannatusi,” kommenteeris Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakonna juhataja Anne Kleinberg protsessi, mis tuleb patsiendil läbida, et saada Eestis registreerimata ravimitele kasutamisluba ja taotleda nende erandkorras kompenseerimist.
Seotud lood
Lembit Rägo maailma
terviseorganisatsioonist (WHO) rääkis Eesti arstide päevadel, et kõik ravimid
pole ohutud kõikidel inimestel kõikides kohtades ja kogu aeg.
Kuna Eesti on väike riik, siis ei ole kõikide meditsiinis vajalike ravimite puhul ravimitootjat, kes oleks piisavalt huvitatud ravimi müügist Eestis, et sellele müügiluba taotleda ehk seda siin registreerida. Seetõttu võib tekkida vajadus kasutada patsiendi raviks müügiloata ravimit.
Ravimeid, mida Eestis registreeritud pole,
kuid mis arsti hinnangul on patsiendile vajalikud, saab osta personaalse
taotluse alusel, kuid arvestama peab kuni kahenädalase ooteajaga.
Ravimiametile esitatav taotlus müügiloata
ravimi määramiseks peab olema meditsiiniliselt põhjendatud
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele