Kuna ükski tavaline hiir pole seni võimeline hepatiiti nakatuma, siis tänavu suvel valmivate mutantisendite vastu on juba huvi tundnud 15 Euroopa laborit. Maailma ravimiturul võib eesti teadlase läbimurde vilju oodata ehk viie või kuue aasta pärast, vahendas ERR „Pealtnägijat“.
"Hiirel on samad geenid, mis inimesel, täpselt sama kohapeal ja olulised on selles skeemist ühed väiksed jupid, mille külge see HCV-viiruse saab istutada ja siis ma vahetan needsamad jupid ära inimese päritolu geneetilise materjali vastu ja teoreetiliselt peaks sellest piisama, et hepatiidi viirus saaks raku sisse," ütles Ülikooli transgeense tehnoloogia tuumiklabori juhatajal Plaas.