Tartus aretatud hepatiidihiired lendavad USAsse

Tartu Ülikooli teadlastel õnnestus esimestena kirjeldada terviklikult rakkude pooldumist juhtiva mehhanismi töö kogu rakutsükli kestel. Saadud teadmistest loodetakse kasu tõhusamate vähiravimite disainimisel, kirjutas Tartu Postimees.

Tartu ülikooli teadlane Mario Plaas loob viimased 12 kuud esimest inimgeenidega hiirt, kes nakatuks c-hepatiidi viirusesse ning annaks seeläbi ravimifirmadele võimaluse looma peal katsetada ravimit selle nakkushaiguse vastu.

«Laulvad wolfid», seisab kollane kleeps liininimega C57 hiirte puuril. Nii neil kui kõigil ülejäänud 10 000 nuuskival vuntsipaaril Tartu Ülikooli laborites on täita vaid üks ülesanne – aidata teadlasi lähemale uutele avastustele haiguste uurimisel ja ravil, kirjutab Postimees.

Ruumis, kuhu Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi (TÜMRI) vivaariumi juhataja Sulev Kuuse sisse astuda lubab, on sadu hiiri, kes söövad, uudistavad, magavad – nagu hiired ikka.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.