Autor: Violetta Riidas • 8. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimese ajutegevus muutub ööpäeva jooksul. Kui me ärkame, hakkavad närvirakud omavahel suhtlema lühikeste ja sagedaste puhangutena. Aju elektrilise aktiivsuse jälgimisel moodustuval elektroentsefalogrammil ehk EEG-l on siis näha kribulised jooned, mida nimetatakse alfalaineteks.

Magama jäädes muutub neuronite tegevus aeglasemaks ning EEG-l e tekivad selgemad teeta- ja deltalained. Neuroloogid on näidanud, et alfalained aitavad inimesel hakkama saada nägemise ja kuulmise kaudu saadavale infotulvaga. Inimene suudab ka unes reageerida tugevatele välisärritajatele – suitsulõhnale või politseiauto sireenile, kuid seni on arvatud, et aju alfa-aktiivsus kaob sügavas unes olles.