Autor: Violetta Riidas • 20. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus ajastu: diagnostika allergeenikomponentidega
Immunoglobuliin E (IgE) vahendatud allergia
diagnostika aluseks on anamnees ja sensibiliseerumise tuvastamine nahatestiga
või seerumi allergeenispetsiifilise IgE määramise teel, vajadusel koos
provokatsioonitestidega.
Seni on diagnostilised testid kasutanud allergeenina looduslikust materjalist toodetud allergeeniekstrakte. Selline ekstrakt on paljude allergeensete ja mitteallergeensete molekulide segu. Diagnostika naturaalse allergeeniekstraktiga tuvastab vaid allergeeniallika (nt kaseõietolm, lehmapiim), mitte aga sensibiliseerumise põhjustanud allergeenseid molekule, mis võivad sama allergeeniallika suhtes sensibiliseerunud isikuil olla erinevad.
Üle 2000 tuvastatud allergeense molekuliAllergeeniallikais sisalduvaid allergeenseid molekule, mida on tuvastatud üle 2000, nimetatakse allergeenikomponentideks. Nende tundmaõppimine on oluliselt laiendanud teadmisi allergeenide omadustest ja funktsioonidest ning nende seostest allergia kliiniliste väljendustega. Kliinilises töös on kättesaadavad paljud oluliste aero- ja toiduallergeenide looduslikust allikast isoleeritud (puhastatud, naturaalsed) või biotehnoloogiliselt toodetud (rekombinantsed) allergeenikomponendid, mille IgE sidumise võime on võrreldav naturaalsete allergeenidega. Naturaalsete allergeeniekstraktide kasutamine testiallergeenina põhjustab probleeme.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!