Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja: ravisüsteemi lisaraha nõue põhjendamatu
Pärnu haigla kvaliteedijuhi magistritööst
avaldatud info tõi paljudele kananaha ihule – meditsiinivigade tõttu pidavat
Eestis aastas elu kaotama 1500 inimest. Üle 12 000 inimese saab arstlike
kokkupuudete tagajärjel kasu asemel kahju. Nagu tavaliselt, vastutajaid pole.
Positiivne on vähemalt seegi, et vaatamata jõulisele ringkaitsele on puudustest
hakatud rääkima.
Numbrilised näitajad pole alati võrreldavad. Öeldu kehtib ka nende kohta, millele tuginedes tervishoiule hinnanguid antakse. Väited Eesti tervishoiu alarahastamise ja arstide madalate töötasude kohta pole vettpidavad. 13,4% riigieelarvest (üle 5% SKTst) kulub tervishoiule. Hariduskuludeks eraldatakse 11,6%. Ravikindlustusele suunatavad summad on kasvanud. Haigekassa eelarve võrdub 18% riigi maksutulust. Vaatamata kulude kasvule pole positiivseid tendentse märgata.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele