Sisekaitseakadeemias (SKA) läbiviidud
uuringust selgub, et Eestis kasutatakse tervishoiu- ja hoolekandeasutuste
projekteerimisel samasuguseid norme, nagu nende hoonete puhul, mille kasutajate
eeldatav liikumisvõime ei ole piiratud. Sellega luuakse aga juba projekteerimise
etapil eeldused, et võimaliku tulekahju korral on tervishoiu- ja
hoolekandeasutustes ohvreid rohkem, kuna nende kasutajad ei ole sageli
võimelised hoonest omal jõul väljuma.
Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul puuduvad Eestis, erinevalt enamikest välisriikidest, spetsiifilised projekteerimisnormid, mida oleks võimalik kasutada evakuatsiooni lahendamiseks piiratud liikumisvõimega inimesi koondavates asutustes. „Evakuatsiooni seisukohalt on aga väga oluline arvestada hoone kasutajate arvu ja nende liikumisvõimet, kuna need faktorid määravad ära inimeste liikumise kiiruse ning evakuatsiooniaja pikkuse," kommenteeris Tabur.
Seotud lood
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.