Autor: Triin Tabur • 8. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Projekteerimisel kehtivad normid loovad eeldused ohvrite rohkusele
Sisekaitseakadeemias (SKA) läbiviidud
uuringust selgub, et Eestis kasutatakse tervishoiu- ja hoolekandeasutuste
projekteerimisel samasuguseid norme, nagu nende hoonete puhul, mille kasutajate
eeldatav liikumisvõime ei ole piiratud. Sellega luuakse aga juba projekteerimise
etapil eeldused, et võimaliku tulekahju korral on tervishoiu- ja
hoolekandeasutustes ohvreid rohkem, kuna nende kasutajad ei ole sageli
võimelised hoonest omal jõul väljuma.
Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul puuduvad Eestis, erinevalt enamikest välisriikidest, spetsiifilised projekteerimisnormid, mida oleks võimalik kasutada evakuatsiooni lahendamiseks piiratud liikumisvõimega inimesi koondavates asutustes. „Evakuatsiooni seisukohalt on aga väga oluline arvestada hoone kasutajate arvu ja nende liikumisvõimet, kuna need faktorid määravad ära inimeste liikumise kiiruse ning evakuatsiooniaja pikkuse," kommenteeris Tabur.
Uuringutulemustele tuginedes tehakse ettepanek luua tervishoiu- ja hoolekandeasutuste spetsiifikaga arvestatav projekteerimisnorm, mille aluseks peab ilmtingimata olema asutuse kasutajate arv ja nende liikumisvõime.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!