Autor: Merike Kungla • 29. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Vähirakud võivad olla iseseisev eluvorm
Vähirakkudel on parasiidi kombed: nad
vajavad ellujäämiseks peremehe keha, kuid tegutsevad siiski täiesti iseseisvalt.
Peremees pakub neile elukeskkonda, kuid kui vähkkasvaja on kogukamaks muutunud,
hakkab ta peremeest kahjustama, kirjutab Novaator.
California Berkeley ülikooli molekulaarbioloogia professor Peter Duesberg võrdles ajakirjas Cell Cycle ilmunud uurimuses vähi arengut liikide tekkimisega. Ta leidis, et kahel protsessil on palju sarnasusi.
“Vähkkasvaja on ehituselt sama keeruline kui bakterid. Kasvajad on üsna iseseisvad, nad ei sõltu eriti ümbritsevatest keharakkudest. Vähk kasvab nii kiiresti kui ise tahab ja selles suunas, kuhu soovib. Vähirakud ei kuula keha poolt antavaid käsklusi,” tõi Duesberg näite.