Ainult tellijateleAutor: Triin Tabur • 5. september 2011
Ainult tellijateleTähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur osa dementsusega patsiente jääb diagnoosimata
Dementsuse diagnoosi on saanud umbes 6-8%
üle 65aastaste populatsioonist kogu maailmas ning nende osakaal järjest
suureneb. Kõige sagedasem dementsuse põhjus (rohkem kui 50%-l juhtudest) on
Alzheimeri tõbi. Selle diagnoosimise põhimõtetest ja eelkõige
neuropsühholoogiliste testide kasutamisest diagnoosimisel rääkisid
Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju
ja kliiniline neuropsühholoog Liina Vahter.
Suur osa dementsussündroomi kahtlusega patsiente jääb tegelikult diagnoosimata. Levinud on arvamus, et vanaduses on dementsus midagi enesestmõistetavat. Arvatakse, et pole vahet, mis tüüpi dementsusega on tegemist, niikuinii seda ravida ei saa.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu 
Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Mu.ee toetajad: