Ainult tellijatele
Autor: Triin Tabur • 5. september 2011
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suur osa dementsusega patsiente jääb diagnoosimata

Dementsuse diagnoosi on saanud umbes 6-8% üle 65aastaste populatsioonist kogu maailmas ning nende osakaal järjest suureneb. Kõige sagedasem dementsuse põhjus (rohkem kui 50%-l juhtudest) on Alzheimeri tõbi. Selle diagnoosimise põhimõtetest ja eelkõige neuropsühholoogiliste testide kasutamisest diagnoosimisel rääkisid Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju ja kliiniline neuropsühholoog Liina Vahter.

Suur osa dementsussündroomi kahtlusega patsiente jääb tegelikult diagnoosimata. Levinud on arvamus, et vanaduses on dementsus midagi enesestmõistetavat. Arvatakse, et pole vahet, mis tüüpi dementsusega on tegemist, niikuinii seda ravida ei saa.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708