Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suur osa dementsusega patsiente jääb diagnoosimata
Dementsuse diagnoosi on saanud umbes 6-8%
üle 65aastaste populatsioonist kogu maailmas ning nende osakaal järjest
suureneb. Kõige sagedasem dementsuse põhjus (rohkem kui 50%-l juhtudest) on
Alzheimeri tõbi. Selle diagnoosimise põhimõtetest ja eelkõige
neuropsühholoogiliste testide kasutamisest diagnoosimisel rääkisid
Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju
ja kliiniline neuropsühholoog Liina Vahter.
Suur osa dementsussündroomi kahtlusega patsiente jääb tegelikult diagnoosimata. Levinud on arvamus, et vanaduses on dementsus midagi enesestmõistetavat. Arvatakse, et pole vahet, mis tüüpi dementsusega on tegemist, niikuinii seda ravida ei saa.
Seotud lood
Neuroloog Katrin Gross-Paju sõnul on panga
PIN-koodi või kellegi telefoninumbri unustamine igapäevane, aga kui mäluhäired
hakkavad elutegevust rohkem segama, ei saa seda kindlasti normaalseks
pidada.
Dementsuse ravi ja sellesse haigestunud on
sel aastal läinud maailma majandustele maksma 388 miljardit naela (triljoneid
kroone) ehk ühe protsendi maailma SKT-st.
Üldanesteesia läbinud vanemaealistel inimestel on risk põdeda dementsust 35% kõrgem, vahendas ERR Teadusuudised.
Teadlased on heitnud valgust fenomenile,
kus rohkem kui ühe keele valdamine võib olla kasulik vaimsele tervisele,
vahendas teadus.err.ee.
Unikaalne võimalus kujundada Eesti tervishoiu tulevikku!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele