Autor: Triin Tabur • 22. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Novaator: Kui palju määrab geneetiline kood?
Elusolendite DNA kaardistamisel on
teadlased aru saanud, et ainult DNA järjestus ei pruugi määrata elusolendi
välimust ning füsioloogilisi iseärasusi. Näiteks paljude taimeliikide õie kuju
ning viljade värvus on määratud genoomiväliste ehk epigeneetiliste
faktoritega, kirjutas Novaator.
Klassikalisi geneetikareegleid trotsivaid jooni leidub ka imetajatel. On olemas laborhiirte liinid, millel on kalduvus tüseneda, kuigi paksude ja saledate hiirte geneetiline kood on täpselt sama.
Ka inimese ühemunakaksikutel võib olla erinevusi, mida võib selgitada epigeneetilise varieeruvusega. Oletatakse, et epigeneetilised muutused käituvad sarnaselt geneetiliste mutatsioonidega – need võivad tekkida üksikindiviididel ja levida populatsioonis edasi. Praegu on sedalaadi pärilikkuse kohta väga vähe teada.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!