Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Novaator: Kui palju määrab geneetiline kood?
Elusolendite DNA kaardistamisel on
teadlased aru saanud, et ainult DNA järjestus ei pruugi määrata elusolendi
välimust ning füsioloogilisi iseärasusi. Näiteks paljude taimeliikide õie kuju
ning viljade värvus on määratud genoomiväliste ehk epigeneetiliste
faktoritega, kirjutas Novaator.
Klassikalisi geneetikareegleid trotsivaid jooni leidub ka imetajatel. On olemas laborhiirte liinid, millel on kalduvus tüseneda, kuigi paksude ja saledate hiirte geneetiline kood on täpselt sama.
Seotud lood
Cambridge’i ülikooli teadlased avaldasid,
et on loonud esimese kunstlikult loodud geneetilise koodiga looma. Uus tehnika
võib anda bioloogidele täieliku kontrolli elusorganismide molekulide üle,
vahendab Postimees
BBC-d.
On suur tõenäosus, et üks kolmest inimesest põeb oma elu jooksul vähki. Siiski esineb pärilikult geneetilise defekti kaudu edasiantavat vähki oluliselt harvem 5-10% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest, kirjutab TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus Kliinikumi Lehes.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele