Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Everaus: vähiriski murega saab abi
On suur tõenäosus, et üks kolmest inimesest põeb oma elu jooksul vähki. Siiski esineb pärilikult geneetilise defekti kaudu edasiantavat vähki oluliselt harvem 5-10% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest, kirjutab TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus Kliinikumi Lehes.
Seotud lood
Elusolendite DNA kaardistamisel on
teadlased aru saanud, et ainult DNA järjestus ei pruugi määrata elusolendi
välimust ning füsioloogilisi iseärasusi. Näiteks paljude taimeliikide õie kuju
ning viljade värvus on määratud genoomiväliste ehk epigeneetiliste
faktoritega, kirjutas Novaator.
Kolmeaastase uuringuperioodi järel tõi biotehnoloogia ettevõte Asper Biotech turule päriliku soolevähi geenitestid, mis võimaldavad määrata inimese soodumust soolevähi tekkeks ning prognoosida juba haigestunud patsiendi ravi tulemuslikkust, kirjutas Tartu Postimees.
Suurbritannia teadlased avastasid kaks pärilikku geeni, mis suurendavad olulisel määral riski soolevähki haigestumiseks, vahendab tarbija24.ee.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele