Geenikaart peagi doonorile saadaval

Eerik Lepisk on oma geenid teaduse heaks loovutanud kaks korda. Esimest korda neli aastat tagasi, mil ta ise otsustas doonoriks hakata, ning teist korda sel esmaspäeval, mil geenivaramu kutsus teda kordusuuringule, kirjutab Tartu Postimees.

Kliinikumi transplantatsioonikeskuse koordineerija Anni Küüsvek ütleb, et on pärast surma nõus oma elundeid ja kudesid siirdamiseks loovutama, ning soovitab igaühel küsida apteegist doonorikaart, see ära täita ja sellest ka pereringis rääkida, kirjutas Tartu Postimees.

Mullu 50 000 inimese andmed kokku saanud Tartu ülikooli Eesti geenivaramu astub teadustöös suure sammu edasi ja kutsub kordusproove andma 2000 inimest üle Eesti, kirjutas ERR-i uudistekülg.

Teoreetiliste uuringute asemel on geneetikas maad võtmas suundumus, kus iga inimene saab tellida endale oma geenikaardi. Sellelt on näha, kas tal on soodumus suhkruhaigusele, vähile või mõnele muule pärilikule tervisehädale, räägiti Tartus rahvusvahelisel geenifoorumil.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.