Doktor Katrin Elmet läheb hämarasse saali Tartu Ülikooli Kliinikumi teisel korrusel. See on intensiivravi osakond, kus ravitakse koomas patsiente.
Üheksast voodist kahes on hetkel koomahaiged. Ühes lebab poolkülili noor, autoavarii läbi teinud naine. Tema sileda nahaga nägu katab hapnikumask. Naise pea kohal seinal näitab kuvar südametööd, vererõhku, hingamissagedust. Kõik on justkui korras. Organism töötab. Naine ei ava aga silmi, temaga ei saa kontakti, ta ei ole teadvusel - ta viibib koomas.