Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kollatõve viiruse tõi Viljandimaale mõni külaline
Möödunud nädalal selgusid Euroopa Liidu
viirushepatiitide referentslaboris tehtud Viljandimaa hepatiidihaigete uuringute
tulemused, mille põhjal on haigustekitajaks valdavalt A-hepatiidi viiruse IB
genotüüp. Vaid ühel haigel tuvastati viiruse IA genotüüp.
Seotud lood
Läinud nädalal lisandus
Eestis kümme uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist kaheksa
Viljandi- ja kaks Raplamaal. Raplamaal registreeritud juhud olid seotud
Viljandiga.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur tellis
Viljandi kollatõvepuhangu ajal inimeste vaktsineerimise asemel hoopis
kätepesemist propageeriva multifilmi, kirjutab Ekspress.
Terviseameti teatel levib augustis
Viljandis ja selle ümbruses alguse saanud A-viirushepatiidipuhang suure
tõenäosusega olmelisel teel, kuid algallikat otsitakse siiani tulutult, kirjutas
Õhtuleht.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse kaalub
laiaulatusliku kollatõve leviku tõttu maakonnas osalise karantiini kehtestamist,
kirjutab ERRi
uudised.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele