Sõritsa: kunstlik viljastamine ei tähenda loodusesse sekkumist

Viljakusraviarst Andrei Sõritsa on aidanud lapsi saada sadadel peredel, kuid midagi sellist pole tema praktikas – ega kogu Baltikumis – varem juhtunud. Hormoonravi ja katseklaasiviljastamise abil õnnestus teha emaks naine, kes on geneetiliselt mees.

Üsna hiljuti helises doktor Andrei Sõritsa kabinetis telefon ja nõudlik naishääl uuris: "Kas teil on vaja tagasisidet katseklaasilapse kohta?" – "Muidugi!" kinnitas Sõritsa. – "Minu poeg on teie katseklaasilaps number seitse, sündinud 1996. aastal, ta on praegu 15aastane, ta on koolis viieline, kõik on hästi!" kirjutas Õhtuleht.

Tartu Elite erakliiniku omanik Andrei Sõritsa (49) müüb oma mõistust, käteosavust ja nime, kirjutas Eesti Ekspress.

Andrei Sõritsa võrdleb katseklaasilapse meisterdamist nii kleidi õmblemise kui ka supi keetmisega. Sel aastal õnnestus tal kleit õmmelda isegi ühele mehe kromosoomidega naisele, kel sündis hiljuti terve ja tugev tütar.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.