Soe sügistuul sikutab Andrei Sõritsa kitlihõlmu. Kohtume suures aias kliiniku maja ees. Aednik müristab muru niita, võttes pügatud elupuude ja madalate hekkide vahel hoolikaid poognaid. “Meie pukspuud on ilusamad kui presidendi lossis,” ütleb Sõritsa, juhatades meid kliiniku läikivasse, roosakast marmorist fuajeesse. Seintel on diplomid ilusaima aia ja kauneima kodu eest.
Teisele korrusele viib tiibadega trepp – algab kahelt poolt ning suundub keskele kokku. Seintel on värvikirevad tulbimaalid, mille on teinud Andrei abikaasa Sveta. Tema töö vili on ka kogu kliiniku sisekujundus.