Autor: Merike Kungla • 24. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Kunstliku viljastamise seadused riigiti erinevad
Eesti Vabariigis reguleerib kunstlikku
viljastamist ning sellega seotud protseduure kunstliku viljastamise ja
embrüokaitse seadus, mis jõustus 1997. Vastavalt nimetatud seadusele on Eestis
õigus saada kehavälist viljatusravi kunstliku viljastamise abil kuni 50.
aastastel naistel.
Meestel vanusepiirangut ei ole. Eestis on lubatud siirdada naisele kuni kolm embrüot. Vajadusel, sealhulgas üksikul naisel, on lubatud kasutada suguraku doonorit. Keelatud on kasutada surrogaatemadust ehk siirdada ühe naise viljastatud munarakkudest tekkinud embrüod teise naise emakasse. Eestis loetakse seaduslikuks emaks lapse sünnitanud naist.
Vastavalt haigekassa rahastamisskeemile toetatakse kuni 41. aastase naise kunstliku viljastamise protseduuride rahastamist ning osaliselt kompenseeritakse raviks vajalikud ravimid.