Hiljuti avaldatud uuring
“Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused” näitas, et ei
ole võimalik eirata sotsiaalkindlustuse erinevate osade vastastikuseid seoseid.
Kahte suurt süsteemi – ravi- ja pensionikindlustust – hoiavad praegu üleval
töötavad inimesed, kuid terviklik süsteem, mis just töötavaid inimesi kaitseks,
on puudu.
Kui juhtub tööõnnetus, hüvitab ajutise töövõimetuse, ravi- ja ravimikulud olulisel määral haigekassa. Lisaks kaasnevad kulud inimesele endale, kui pärast õnnetust ei suudeta tööandjat kohtusse kaevata ja võita (harv, kuid koormav juhtum). Vaatamata sellele, et Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi VI osa ütleb, et tööõnnetuse puhul tuleks hüvitada ka järel-, hooldus- ja hambaravi, on need kulud enamjaolt patsiendi kanda.
Seotud lood
Läinud nädala neljapäeval korraldas
Tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, millle käigus tuvastati
ehitustel 176 õigusaktide rikkumist, millest 27 olid nii ohtlikud, et tuli töö
peatada või töövahendi kasutamine keelustada.Rohkem kui pooltel
juhtudest peatati töö, kui töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid, teavitas
inspektsioon.
2011. aastal toimus Eestis üle 3700
teadaoleva tööõnnetuse. Kuna tööõnnetuste varjamine on massiline, siis tegelik
arv võib küündida ligi 10 000 õnnetuseni.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.