Autor: Merike Kungla • 28. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Priit Kuus: tööõnnetused kui ravikindlustuse koorem
Hiljuti avaldatud uuring
“Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused” näitas, et ei
ole võimalik eirata sotsiaalkindlustuse erinevate osade vastastikuseid seoseid.
Kahte suurt süsteemi – ravi- ja pensionikindlustust – hoiavad praegu üleval
töötavad inimesed, kuid terviklik süsteem, mis just töötavaid inimesi kaitseks,
on puudu.
Kui juhtub tööõnnetus, hüvitab ajutise töövõimetuse, ravi- ja ravimikulud olulisel määral haigekassa. Lisaks kaasnevad kulud inimesele endale, kui pärast õnnetust ei suudeta tööandjat kohtusse kaevata ja võita (harv, kuid koormav juhtum). Vaatamata sellele, et Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi VI osa ütleb, et tööõnnetuse puhul tuleks hüvitada ka järel-, hooldus- ja hambaravi, on need kulud enamjaolt patsiendi kanda.
Just piisava järelravi ja shy;õigeaegse rehabilitatsiooni puudumine viib olukorrani, kus haigus muutub krooniliseks ning toimub suunamine sotsiaalkindlustusametisse, kus isikule vormistatakse töövõimetuspension.