Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Digiloo vähene kasutamine viib raviraha raiskamiseni
Viie aasta vanune digilugu vaagub hinge,
sest selle arendamine arstide esimeseks abimeheks on jäänud tohtrite eneste
viitsimise, tahtmise ja aja taha, vahendas tarbija24.
Kuni pole andmeid, pole aga ka süsteemi ning paremaid tulemusi inimeste ravil. Samuti tehakse topelt uuringuid, mida on tegelikult patsiendile juba varem tehtud. «Meie süsteemides paraku praegu puudub veel võimalus üldistada patsientide andmeid ja võtta neid kokku, et saaks neid kasutada ka uurimistööks, mis oleks siis kõigi meie patsientide hüvanguks,» rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla teadusosakonna spetsialist doktor Marika Tammaru.
Seotud lood
Enamik Saaremaa meedikuid suhtub
digilugudele üleminekusse üldjoontes pooldavalt. Arstid leiavad, et
digihaigusloo turvalisus on paremini tagatud kui varem, mil haigused
olid kantud polikliiniku registratuuris asuvasse kausta, sest paberkandjal oleva
infoga võib jälgi jätmata tutvuda igaüks, kirjutas tänane Saarte
Hääl.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurgia
keskuse juhataja Jüri Teras ütleb, et tema tööd segab see, et kõik
meedikud digilugu oma epikriisidega ei täienda. Tema vaimustus pole e-tervise
suhtes aastataguse ajaga aga vähenenud.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele