Soomes on eutanaasia-teemaline diskussioon järjest teravam ja seetõttu otsustas Mediuutiset uurida omakorda arstide meelsust ja avaldas tulemused reedeses Mediuutiste paberlehes. Samavõrd palju kui oli eutanaasia kindlaid pooldajaid, oli ka selle tuliseid vastaseid, jätkab ajaleht. Pooldajate arvates võiks eutanaasiat kasutada, kui nagunii surmaga lõppev haigus on lõppfaasis ja tekitab patsiendile suuri kannatusi. Nendeks haigusteks loetakse eelkõige kaugelearenenud kasvajat, erinevad neuroloogilisi haigusi, raskeid südamerikkeid või hingamispuudulikkust. Pooldajad lisasid, et patsient peab soovi suremiseks ise avaldama, ja korduvalt. Tema psühhiline seisund peab olema stabiilne ja reaktiivne depresiivsus ei tohi seda mõjutada, kirjutas üks vastanutest.
Kaugelearenenud dementsust kui eutanaasia õigustust mainiti paaril korral, ja seda juhul, kui kaasneb füüsilise hakkamasaamise kadu. Geriaater Irja Öuni sõnul ei võiks aga dementsuse puhul eutanaasiat kaaluda. "Inimene ei suuda ennast adekvaatselt hinnata nagu ka muu kaugelearenenud psühhikahäirega patsient," rääkis ta. Ka teine kogenud valuarst Voitto Järvimäki, kellelt ajaleht on arvamuse küsinud, leidis, et eutanaasiat ei tohiks rakendada muidu, kui vaid äärmistel juhtudel. Ta lisas, et oma 25aastase praktika juures vähihaigetega on tal võtta vaid kaks juhtumit, kus eutanaasia võinuks kõne alla tulla, kuid sealgi saadi muude palliatiivsete võtetega patsiendi seisundit leevendada. Ta toonitas, et näiteks Belgias on palliatiivsete vahendite lisamine minimaliseerinud eutanaasiat, mis seal on teatavasti lubatud. Samal arvamusel oli artiklis geriaatriaprofessor Raimo Sulkava. "Hollandi suremistest kaks protsenti juhtub eutanaasia teel. Neist enamik on sellised, mida saaks korraldada ka muu sümptomeid leevendava raviga," rääkis ta.