Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sünnitusmajad jätavad riskilapsed omale
Viimasel kümnendil toimunud areng
sünnitusabis on viinud vastsündinute tervise paranemise ja perinataalse suremuse
vähenemiseni. See aga on kaasa toonud muutusi nii lastehaigla kui ka
sünnitusmajade töökorralduses: viimased jätavad riskilapsed endale ravida.
Muudatused on mõjutanud peamiselt Tallinna haiglate tööd. Tallinna Lastehaigla juhi Mall-Anne Riikjärve sõnul on enneaegsete vastsündinute esmane stabiliseerimine sünnitusmajades muutunud väga efektiivseks ja see mõjutab laste üleviimist järgmisse ravi shy;etappi. Näiteks tuli mullu Ida-Tallinna Keskhaiglast 50% vähem ja Pelgulinna sünnitusmajast 30% vähem lapsi kui aastal 2007.
Seotud lood
Pelgulinna Sünnitusmajja soetati annetajate
abiga loote tsentraalse jälgimise süsteem, mis võimaldab ämmaemandatel ja
arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida. Ainulaadne, pea 40 000 eurot
maksev süsteem osteti täies mahus lahkete eraisikute ja ettevõtete toetusel.
Pärnu haigla sünnitusjärgses osakonnas on
imikuvoodites kasutusel omalaadsed beebipesad, mille sarnaseid pole üheski
teises Eesti haiglas, kirjutas Pärnu
Postimees.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele