11. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Pole vaja mingit utoopiariiki ehitada," jätkas Vask, kes viibis 9. mail kohtumisel sotsiaalministriga haiglate liidu esindajana. Tema kinnitusel sõltub konkreetse arsti töökorraldus tema tööandjast, see peab jääma kohapealseks otsustamiseks. "Ma ei näe, et seda saaks üleriigiliselt normeerida," jätkas Vask. Ta lisas, et kauase haiglajuhina mäletab ta 90ndaid aastaid haiglastatsionaaris, kus ühe arsti koormus oli 22 voodikohta. Praegu on haigalvoodeid vähendatud ja arstil on tavaliselt 14-15 haiget, rääkis Vask. Muidugi on tema sõnul lisandunud muid kohustusi näiteks elektroonilise haiguslooga seoses, kuid samas on paljudes kohtades osa tööd delegeeritud õele, tehnikutele. Ta möönas, et ambulatoorses vastuvõtus võib olla Eestis visiidiaeg lühem kui naaberriikides. Esmaseks visiidiks on ette nähtud 20 minutit ja sellega peaks arst Vaski sõnul toime tulema. "Inimeste võimed on samas erinevad, haigused on erinevad, vastuvõtuaja tõhusus sõltub, kui palju lisauuringuid on vaja teha, kui palju saab kasutada andmebaase," lisas Vask.

Tema sõnul on mõistlik alustada muutusi hinnaettepanekutest, kuna kõik teenused ja nende maksumus on ju kirjutatud raviteenuste hinnakirja. "Ega see pole mingi kivisse raiutud dogma, kõike saab muuta," rääkis Vask. Sel aastal muudeti tema sõnul põhjalikult kirurgia teenusehindu, hetkel on menetluses ortopeedia ja traumatoloogia teenusehinnad.