Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvi Vask: arstide töökoormus on iga haigla enda teha
Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask tõdes
meedikute kutseliitude soovi kohta normeerida töökoormus ühtemoodi kõikjal, et
see on üksnes tööandja teha ja ühtemoodi normid olukorda ei päästa.
"Pole vaja mingit utoopiariiki ehitada," jätkas Vask, kes viibis 9. mail kohtumisel sotsiaalministriga haiglate liidu esindajana. Tema kinnitusel sõltub konkreetse arsti töökorraldus tema tööandjast, see peab jääma kohapealseks otsustamiseks. "Ma ei näe, et seda saaks üleriigiliselt normeerida," jätkas Vask. Ta lisas, et kauase haiglajuhina mäletab ta 90ndaid aastaid haiglastatsionaaris, kus ühe arsti koormus oli 22 voodikohta. Praegu on haigalvoodeid vähendatud ja arstil on tavaliselt 14-15 haiget, rääkis Vask. Muidugi on tema sõnul lisandunud muid kohustusi näiteks elektroonilise haiguslooga seoses, kuid samas on paljudes kohtades osa tööd delegeeritud õele, tehnikutele. Ta möönas, et ambulatoorses vastuvõtus võib olla Eestis visiidiaeg lühem kui naaberriikides. Esmaseks visiidiks on ette nähtud 20 minutit ja sellega peaks arst Vaski sõnul toime tulema. "Inimeste võimed on samas erinevad, haigused on erinevad, vastuvõtuaja tõhusus sõltub, kui palju lisauuringuid on vaja teha, kui palju saab kasutada andmebaase," lisas Vask.
Seotud lood
Esimeses kvartalis vähenes statistikaameti
andmeil kõige enam hõivatute hulk tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, mille
tingis rahandusministeeriumi hinnangul palkade tõstmine.
Haiglajuhid ei usu kutseliitude ideesse normeerida meedikute tööaega üle riigi ühtmoodi. Nad leiavad, et kõige paremini toimib töötingimuste määramisel tavapärane tööandja ja töövõtja vaheline palgakokkulepe.
Inimesed peavad õlatraumasid või raskeid
seljavigastusi kodus ravima, sest riik ei tagasta haiglatele neilt kärbitud
summasid ning raviasutused on pankroti äärel.
Eilsel kohtumisel arutasid
tervishoiutöötajad ja haiglajuhid sotsiaalministriga võimalusi, mis
motiveeriksid arste ja õdesid Eestisse tööle jääma.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele