Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõrgem palk viis tervishoiust 3000 töökohta
Esimeses kvartalis vähenes statistikaameti
andmeil kõige enam hõivatute hulk tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, mille
tingis rahandusministeeriumi hinnangul palkade tõstmine.
Hõive vähenes võrreldes aastatagusega enam tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning kunstis ja meelelahutuses. Töötajate arvu vähenemine tervishoius on seotud palkade tõstmisega läbi töötajate arvu vähendamise. Kunsti ja meelelahutuse tegevusala töötajate arv kahanes seoses vajadusega viia kulud kooskõlla tuludega.
Eelmise aasta kohta deklareeris Eestis enam kui ühe miljoni euro suurust tulu 16 eraisikut, see on seitse inimest rohkem kui aasta varem, kirjutas Äripäev.
Statistikameti teatel kasvas 2011. aastal Eesti keskmine kuupalk 5,9 protsenti ja reaalpalk 0,9 protsenti, kuid tegelikult enamikel inimestel palk ei tõusnud.
Lõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask tõdes
meedikute kutseliitude soovi kohta normeerida töökoormus ühtemoodi kõikjal, et
see on üksnes tööandja teha ja ühtemoodi normid olukorda ei päästa.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.