15. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üritusel astusid üles mitmed arstid ja ametnikud ja kuulamas oli umbes kümme Riigikogu liiget, kelles osa küll poole pealt lahkusid. Vahur Valvere rõhutas vähki haigestumise tõusutrendi ja seda, et vähi tõttu kaotab Eesti väga palju töövõimelisi inimesi, kelle väärtuslikud tööaastad riigile kaotsi lähevad. Tema sõnul on hästi käivitunud rinnavähi- ja emakakaelavähi sõeluuringud ja hea tulemuse andis eesnäärmevähi sõeluuringu pilootprojekt. Samas oli nii tal kui ka üles astunud arstidel riigile mitmeid soove.

Esiteks peaks olema rinnavähi sõeluuringute vanusepiir laiem. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus sõelumine iga kahe aasta tagant lõpeb, kui naine on saanud 62. Sõeluuringud algavad 50aastastel naistel, kuid seegi vanusepiir võiks olla 45. Valvere ja ettekande teinud regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk sõnas, et tegelikult avastatakse palju rinnavähki just vanusegrupis kuni 69, isegi varased 70ndad eluaastad. Ka Euroopa mammograafilise sõeluuringu kvaliteedijuhis näeb ette skriinida naisi vanuses 50-69. Selle kohta on ka tõenduseks statistika, et vanuses 50-69 võimaldavad sõeluuringud suremust rinnavähki vähendada kuni 49%, üle 70aastaste puhul võib suremus väheneda isegi kuni 80% (see uuring ei ole küll Eesti kohta, toim). Eestis on aastatel 2002-2011 skriinitud 241 000 naist ja avastatud keskmiselt 4,3 juhtu 1000 osaleja kohta ehk 1044 juhtu. Üks rinnavähi sõeluuring läheb haigekassale maksma keskmiselt 5000 eurot. Samas on juba selgunud, et suremus rinnavähki on tänu skriinimisele vähenenud 15%, seega see tasub end ära.