Eile võttis riigikogu seadusena vastu kolm ja täna kaks tervishoiuvaldkonda puudutavat eelnõu.
Ravimiseaduse muutmise seaduse eesmärk on tugevdada ravimiohutuse järelevalvet ja ratsionaliseerida inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi. Ka täpsustatakse ravimi müügiloa omanike, liikmesriikide ja nende pädevate asutuste ning Euroopa Ravimiameti rolle ja kohustusi nimetaud eesmärkide täitmisel. Algataja väitel on hinnanguliselt 5% kõikidest haiglaravi juhtudest põhjustatud ravimite kõrvaltoimest, haiglapatsientide surma levinuimate põhjuste hulgas on ravimite kõrvaltoime viiendal kohal.
Seotud lood
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile (TKE) antakse muu hulgas kauaigatsetud õigused: võimalus kaasata töösse vajadusel jurist ning õigus keelduda teistkordselt menetlemast sama juhtumit.
Tänasel istungil andis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon riigikogu menetlusse seaduseelnõu, millega soovitakse ravimite eestikeelsete kasutusjuhendite kõrvale lisada ka apteegis väljatrükitavad vene- ja ingliskeelsed infolehed, et parandada patsientide teadlikkust.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku muuta seadust nii, et kutseliste autojuhtide tervisekomisjoni lubatakse sisearstide asemele kas pere- või töötervishoiuarstid, kirjutas tarbija24.
Riigikogu võttis täna vastu ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.