Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestisse on juurde vaja kümmet kiirabibrigaadi
Eestlaste järjest rohkem leviv komme ka kergemate tervisehädade puhul kiirabi kutsuda on meedikute sõnul ohtu seadnud kiirabi reageerimisvõime.
Viimase seitsme aastaga on kiirabi väljakutsete arv kümme protsenti suurenenud, ulatudes rohkem kui 273 000 abikutseni aastas. Neist koguni 80 protsendi põhjuseks oli eelmisel aastal haigestumine, kirjutas Eesti Päevaleht.
Tallinna Kiirabi tehtud värskest uuringust selgub, et kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade koormus on aasta-aastalt kasvanud ning täna on tekkinud olukord, kus võimaliku suurõnnetuse korral võib hädaliste abistamiseks jõudu napiks jääda.
Tervise Arengu Instituudi statistika järgi oli Eestis mullu keskmiselt 204 kiirabi väljakutset tuhande elaniku kohta, mis on alates 2004. aastast kõrgeim näitaja.
Tallinna kiirabil oli 2011. aastal väljakutseid rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Tunamullusega võrreldes oli möödunud aastal väljakutseid 5000 võrra enam, mis tähendab, et iga päev tegi kiirabi keskmiselt 15 väljasõitu rohkem, kirjutas Pealinn.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.