Autor: Violetta Riidas • 10. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Avaldaja Ulrich Kochi (sündinud 1943. a) abikaasa kukkus 2002. a koduuksel ning oli seejärel üle keha halvatud, kusjuures sai hingata üksnes hingamisaparaadi kaasabil. Saksamaa Föderaalne Ravimi- ja Meditsiinivahendite Amet keeldus 2004. a novembris rahuldamast avaldaja abikaasa taotlust surmava annuse ravimite saamiseks enesetapu sooritamiseks – avaldaja ja tema abikaasa vaidlustasid selle otsuse kohtus. 2005. a veebruaris reisis avaldaja koos abikaasaga Šveitsi, kus abikaasal aitas sooritada enesetapu kohalik MTÜ. Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus leidis 2008. a otsuses, et avaldaja ei saa menetluses Saksamaa kohtutes tugineda abikaasa postuumsele õigusele inimväärikusele ning tal ei ole samuti pädevust esitada kaebust tema õigusjärglasena. Kaebus EIKile oli nii avaldaja enda kui abikaasa nimelt konventsiooni artikli 8 riive tuvastamiseks. Avaldaja leidis, et artikkel 8 sisaldab õigust elu väärikale lõpule ning Saksamaa ametivõimude otsuse tulemusena ei saanud tema abikaasa väärikalt surra perekonna kodus. Artiklist 2 ei tulene kohustust elada oma bioloogilise lõpuni.

EIK teeb ülevaate lepinguosaliste riikide seadustest, kusjuures Eesti suhtes on EIKi viited ebaselged. Kohtuotsuse kohaselt on 36-s lepinguosalises riigis enesetapule kaasaaitamine kriminaalkuritegu – sh Eestis. Samas märgitakse, et kahes riigis –  Eestis ja Rootsis – ei ole enesetapule kaasaaitamine kriminaalkuritegu, kusjuures Eestis ei ole arstidel lubatud välja kirjutada ravimeid enesetapu sooritamiseks. Neljas riigis – Šveits, Belgia, Holland ja Luksemburg – on arstidel lubatav teatud eeltingimuste korral kirjutada välja enesetappu võimaldavaid ravimeid.