See selgitab osaliselt ka diabeetikute kõrget südamehaigustesse suremist, kirjutas Mediuutiset. Leht tõi välja ühe Põhjamaade uuringu aastast 2004, mis oli avaldatud Circulation ajakirjas. Uuring oli osa Folkhälsani uurimiskeskuse FinnDiane- diabeediuuringust, mis tehti koos rahvaterviseosakonnaga. Uuringus võrreldi I tüüpi diabeeti haigestunud suure hulga inimeste vererõhku tervete inimeste vererõhuga. Diabeetiku süstoolne vererõhk oli üldiselt kõrgem ja diastoolne madalam. Rõhuvahe näitab veresoonte jäikust. Suurem vahe tähendab jäigemaid veresooni ja lisariski südame-veresoonkonna haigustele.
Veresoonte kiirema vananemise põhjuseks on tõenäoliselt I tüüpi diabeetiku kõrge veresuhkur. Ehkki uuring puudutas noorusaja diabeeti, oletavad teadlased, et ka täiskasvanueas omandatud diabeet ehk II tüüpi diabeet mõjub kõrgenenud veresuhkru tõttu veresoontele samamoodi. Uurijad kehutasid arste pöörama tähelepanu I tüüpi diabeetiku vererõhule senisest enam.