Autor: Triin Tabur • 24. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessor Eero Vasara sõnul algasid ärevuse ja depressiooniga seotud geenide uuringud juba eelmise kümnendi algul, mil rotte uurides üritati leida nende ajus ärevusega seotud geene. Selleks viidi loomi kokku kassilõhnaga ning püüti jälile saada, millised geenid seostuvad rottidel suurenenud ärevusega. Sealt sõelus välja geen Lsamp, mis on väga sarnane nii rottidel, hiirtel kui ka inimestel.

Kui rotid on sotsiaalsed loomad ning nende käitumiskatsete puhul on võimalik tõmmata mõningaid paralleele ka inimesega, siis paraku ei ole senini edu saatnud katseid luua väljalülitatud geeniga transgeenseid rotte. Nii tuli leitud geeniga minna tagasi hiirte juurde, kelle elukorraldus ja sotsiaalsus on võrreldes rottidega sootuks teistsugune.