“Kui me vaatame ravikindlustuseelarvele natuke pikemalt ettepoole – ma ei mõtle siinjuures järgmist ega isegi ülejärgmist aastat, vaid 5–10 aasta perspektiivi –, siis kõik analüüsid näitavad, et seal tekib tulude ja kulude vahel struktuurne puudujääk. Ehk siis praeguse maksubaasi puhul – elanikkond vaneneb, sotsiaalmaksu hulk väheneb. Tulud ei kasva, ja kui inimesed tahavad tulevikus tarbida rohkem terviseteenuseid, siis tuleb mõelda, kuidas seda katta,” selgitas Ross. Ühe võimalusena näebki tulevane haigekassa juht sotsiaalmaksu baasi laiendamist dividenditulu arvel. “Sellest on räägitud varem väga palju,” sõnas Ross.
Tal on õigus. Sotsiaaldemokraadist riigikogulane Eiki Nestor sõnas, et tuli selle ettepanekuga välja juba 2002. aastal. Sama ideega on välja tulnud ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon.“Kui nüüd meie seadust lugeda, siis mingitpidi on see idee ka praegu tulumaksuseaduses sees. Küsimus on selles, kas need paragrahvid, mis seal on, töötavad või mitte,” sõnas Nestor. “Maksuametil on õigus tuvastada, et dividenditulu all saadakse varjatud töötasu, ja siis maksustada seda teiste reeglite järgi samamoodi nagu töötasu. Mina ise pean seda praegu üsna deklaratiivseks.” Nestori sõnul on probleem selles, kui hästi suudab maksuamet seda praeguse sõnastuse juures rakendada.Ta näeb Eesti jaoks hea variandina hoopis sama süsteemi kui Rootsis. “Kus on seadusega ära määratud, mis osa dividenditulust ei käsitleta töötasu, vaid ettevõtlustuluna, ja ülejäänud osa maksustatakse. Kindlasti ei tähenda see seda, et kogu dividenditulu on sotsiaalmaksu all,” sõnas Nestor.Eelmisel aastal 330 000 eurot omanikutulu teeninud ehitusvahtude tootja Krimelte ühe omaniku Jaan Puusaagi sõnul toob dividendidelt sotsiaalmaksu võtmine kaasa skeemitamise ja vähem atraktiivse ettevõtluskeskkonna.